Väärtused vs Realpolitik

Umbes 9 kuud tagasi kirjutasin Bestsales'is arvamusloo meediaturu ees seisvast väljakutsest. Arvasin siis ja arvan ka täna, et valitsev mõtteviis tasustamisprintsiibi osas on meediaturu arengut enim mõjutav tegur, mis vajab reformi. Minu arvates tuleks väärtusi senisest kõrgemalt hinnata. See on ka vastus neile, kes on küsinud, miks ma sel teemal kirjutasin.

Mu tollane artikkel ei tekkinud tühja koha pealt. Olen 20+ aastat reklaami- ja meediamaailmas tiirelnud, tajun väljakutseid ja minu motivatsioon on anda turu arengusse oma panus. Teema on tulnud jutuks eri inimestega. Minuga võttis ühendust ka paar suurt reklaamiklienti, kelle soov oli muuta koostööpõhimõtted olemasoleva partneriga vastastikku arusaadavamaks ja läbipaistvamaks. Nende eesmärk oli jätkata pikaajalist koostööd, aga nii, et segavaid pingeid ja küsimusi-kahtlusi tekitavaid momente oleks vähem. Et kui juba agentuuri kasutada, siis nii, et teda saaks lõpuni usaldada.

Üldiselt näib eri osapoolte tahe antud teemal muutusi ellu kutsuda aga siiski pigem madal. Best Marketingile maikuus antud intervjuus tõdeb ka SEB Panga Balti divisjoni turundus- ja kommunikatsioonijuht Karl Multer: "Minu arvates on elevant endiselt toas. Korraks tõusis teema üles, aga järgmist sammu ikka ei ole."

Mu aasta alguse arvamusloo väide oli, et agentuuridele maksab suuresti palka meediakanal ning kliendi osa on väga väike. Nimetatagu seda nii, kuidas keegi soovib, aga olukord, kus klient väärtustab agentuuriteenust marginaalse protsendiga ja agentuuri peamine tulu tuleb kanalist, paneb siiski mõtlema. Kas selline vahekord on põhjendatud? Mida see meile ütleb?

Arvan, et usalduse loomisele saab kõige enam kaasa aidata klient, sest kuniks on tänasele teenusele (loe: süsteemile) ostja, seni kehtib ka pakkumine. Agentuurid teevad professionaalset tööd, aga neil on reformi keeruline algatada. Meediakanalitel samuti. Kokkuvõttes ei oleks äkki paha mõte, kui kõigi kolme osapoole eesrindlikumad esindajad sel teemal ühe ümarlaua korraldaks ja püüaks kokku leppida ausa mängu reeglites.

Keegi teine ei tule meile ütlema, kuidas peaks või õige on, me ise peame otsima mõtteid, mis meid edasi viiksid. Meil endil peab olema piisavalt kriitilist meelt oma tegevuse osas ja julgust vajalikud muutused (k.a väärtuste edendamise osas) ette võtta.

Need, kes muretsevad, et välismeedia, eelkõige Google ja Facebook võtavad järjest suurema osa kampaaniate meediaeelarvetest, võiksid mõelda sellele, et ka kohalik turg kasvab siis, kui oleme avatumad, selgemad ja läbipaistvamad oma asjaajamises. Segane keskkond pole äri kasvatamiseks kõige viljakam. Isegi kui teema on ebamugav, tuleb sellest rääkida.

Tänase Eesti eduloo juured peituvad 1992 rahareformis, mis oli oluline lahtirebimine ida mõtteviisist ja süsteemist. Tänastel meediaturu osapooltel, eriti turuliidritel, on võimalus, aga ka kohustus viia Eestit edasi. Väärtuspõhine mõtteviis aitab meid siin rohkem, sest suurendab usaldust turu vastu. Jõupoliitiline kavaldamine on pikemas perspektiivis iseenda petmine ja võib lõppeda väärtuste pankrotiga.